Our countries
Katusehooldusega saab hakkama iga majaomanik. Õige ja korrapärane ülevaatus ja katuse puhastamine pikendavad selle eluiga kümneid aastaid. Kehva hoolduse puhul võib aga katus või selle tihendid hakata vett läbi laskma. Katushoolduse protsess ise pole sugugi keeruline, kui vaid jälgida mõningaid lihtsaid põhireegleid.
Katuse ülevaatust võiks teha kaks korda aastas. Visuaalselt peaks katuse üle vaatama kevadel, kui lumi on läinud, teist korda aga sügisel vahetult enne lume tulekut, kui puudelt on lehed langenud.
Sügisel peaks lisaks visuaalsele vaatlusele ka käised üles käärima ning katuselt eemaldama kogu silmaga nähtava mustuse ja lehed.
Eriti hoolikalt peaks lehtedest puhastama vihmaveerennid, sest ummistuse korral ei saa vesi ära voolata ning hakkab katusekonstruktsioone (nt sarikaotsi) märjaks tegema, mis võib tekitada niiskuskahjustuse.
Samuti kogunevad lehed sageli katuse neeludesse (katuse ühenduskohtadesse) või läbiviikude juurde (kohtadesse, kus katusest on midagi läbi toodud). Sinna on hiljem lumi kerge kogunema ning korduvalt sulades ja uuesti külmudes võib see katusematerjali kahjustama hakata.
Ülevaatuse ajal peaks jälgima, et kõik katuse detailid oleksid omal kohal, et mõni tihend kuskilt ripnema poleks jäänud ning et katusel poleks näha mingeid nähtavaid vigastusi. Kui midagi on paigast ära, siis on see reeglina ka silmaga näha.
Alustada tuleks katuseharjast. Esmalt tuleks vaadata, kas kõik harjakivid on omal kohal. Lisaks on katuseharja ja katuse vahelt näha katusetihend. Tuleks vaadata, et see poleks lahti ega selle servad ebaloomulikult püsti tõusnud. Seejärel peaks silmadega üle käima kogu katusepinna ja vaatama, kas kõik reakivid on terved ja omal kohal. Kui katusel on läbiviigud, siis peaks kontrollima, et tihendid oleksid omal kohal ega oleks lahti tulnud.
Seejärel tuleks üle vaadata katuse neelud ehk katuse liitumiskohad. Neelude põhjad on plekist, neelupleki ja katusekivi vahel on omakorda tihend. Kui tihend on lahti tulnud, on see kohe ka näha. Samuti on oluline jälgida, et neelude peal olevate kivide servad oleksid terved. Kui neelukividest on mõni lahti tulnud, siis see võib olla ohumärk, et fikseerimata kive on rohkem. Sellele tasuks erilist tähelepanu pöörata ja kivid ka käega läbi katsuda.
Seejärel tuleks üle vaadata katuse räästaosa – kas vihmavesi suundub korrektselt vihmaveerenni või niriseb alla mööda tuulekasti laudu. Viimasel juhul on tuulekasti laudadel veejäljed näha. Samuti peaks üle kontrollima ka äärekivid – et need oleksid terved ja “istuksid omal kohal”.
Viimasena peaks üle vaatama kõik katuse turvavarustuse. Redelid ja käigusillad peavad olema kahjustamata ning kinnitused 100% tugevad ja kindlad.
Mida aga teha juhul, kui midagi on katusel paigast ära? Kui tegu on väiksema vigastusega (nt on mõni kivi paigast ära ja see on vaja lihtsalt paika nihutada), saab hakkaja majaomanik parandustöödega ise hakkama. Suuremate vigade avastamisel peaks koheselt konsulteerima ehitusspetsialistiga, vältimaks edasist probleemi laienemist ja remondikulude kasvamist.
Katusehoolduse juures on olulisim aspekt turvalisus. Katuseharjal liigutakse edasi nö “kaksiratsi”. Korstna ja selle ümbruse hoolduseks peab sinna olema paigaldatud spetsiaalne käigusild, teise nimega teenindusplatvorm, millele on tagatud ohutu juurdepääs kas katuseluugi või katuseastmete abil.
Teistele katuseosadele ligipääsemiseks (nt neelude puhastamiseks) kasutatakse spetsiaalseid turvakonkse, mille külge ennast turvavarakmetega kinnitatakse. Kui aga juhtub, et katusel turvavarustus puudub, siis on alternatiiv kasutada tõstukit.
Tänapäeval on katuste välispinna puhastamine muutunud väga lihtsaks. Näiteks on hästi varustatud ehituspoodides saadaval Monieri biolagunevad ja loodusele ohutud katusepuhastustooted Clean Roof ja Power Wash, mida saab aiapritsiga lihtsalt katusele pihustada.
Clean Roofi pole eraldi vaja maha pesta, tuleb vaid oodata, kuni vihm teeb oma töö. Eriti tõhusa Power Washi peaks aga umbes 20 minuti möödudes survepesuriga maha pesema, kuid see-eest on tulemus koheselt näha.
Lisaks katusepinna puhastamisele tasub vaadata, kas katust ümbritsevaid puid oleks tarvis pügada. Puuoksad katusel on üks enimlevinud katuse kahjustuste põhjuseid.
Kontrollige katuse olukorda vähemalt kaks korda aastas:
Kas katus on okstest ja lehtedest puhas?
Kas katusematerjal on terve?
Kas harjakivid või -plekk on omal kohal kinni ning harjatihend paigas?
Kas läbiviikude plast- ja plekkosad on kahjustamata ning kinnitatud?
Kas läbiviigud peavad vett ning tihendid on terved ja paigal?
Kui on võimalik, siis kontrolli, kas katuse aluskate on terve?
Kas vihmaveerennid ja -torud on terved ja roostevabad?
Kas vihmaveerennid ja -torud on puhtad ja vee äravool toimib?
Kas vihmaveerennide kalle on õiges suunas ja piisav?
Kas vihmaveerennide ja -torude ühendused peavad vett?
Kas käigusillad, redelid, katuseastmed, lumetõkked, turvakonksud ja muu turvavarustus pole roostes ega paindunud?
Kas turvatooted on korralikult katuse külge kinnitatud?
Kas liikumisteed katusel on turvalised ja vastavad ohutusnõuetele?
Loe lisaks erinevate katuseid puudutavate teemade kohta.
Tel: 627 5560 (Tallinn), 739 0128 (Tartu)
E-mailt: katus@bmigroup.ee
E-N 8:00 – 16:45
R 8:00 – 15:30